Turba Gümnaasiumi ajalugu

Kuni 1940. aastani Turba asulas kooli ei olnud. Lapsed õppisid lähedalasuvates Nissi ja Ellamaa koolides. Esimene kool avati siin 1940. a. sügisel 7-klassilisena. Kuna omi ruume polnud, alustati tööd praeguses Turba kultuurimajas. Oli vaid 2 klassikomplekti (1.-4. klassini ning 5.-7. klassini) . Esimeses klassis oli tol ajal 14 õpilast. Kokku oli koolis õpilasi umbes 60. Õppetöö toimus nii, et väiksemad õppisid rahvamaja saalis ja suuremad laval. Laval asuv klass oli "põrandaklassist" liikuva, vineerist vahesinaga eraldatud. Esimesteks õpetajateks olid abielupaarid Kallionid ja Aljased. Kooli esimeseks direktoriks sai Olga Kallion.

1941. aastal viidi kool üle lähedalasuvasse turbatööliste suvebarakki (Lehetu tee 52) , kus oli algul vaid üks suur ruum. Hiljem tehti riidest vahesein vahele. Paari aasta jooksul eraldati ruum vaheseintega kolmeks. Nii oli kokku kolm klassiruumi ning ka kolm klassikomplekti: 2 eesti ja üks vene õppekeelega.

1942. aastal tuli kooli direktoriks Adolf Teder ning 1944. a. esimeseks õppealajuhatajaks Peeter Markov. Samal aastal asus tööle ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aliis Haljand, kes tuli Ellamaa koolist. 1945. a. sai temast kooli direktor.

1948. aastal sai kool juurde veel ühe ruumi, mis asus sama õue peal (Lehetu tee 50). Viis aastat hiljem aga saadi kogu maja kooli käsutusse. Ruumid kohendati õpetajate ja õpilaste abiga kolmeks klassiruumiks, õpetajate toaks ja pioneeritoaks.

Vene õppekeelega osa avati 1944. a. Järgmisest aastast alates töötas kool kahes vahetuses. Eesti osa hommikuses ja vene osa õhtuses vahetuses, mis algas kell 14.00. 1948. aastaks oli vene õppekeelega klassikomplekte rohkem kui eestikeelseid – vastavalt 5 ja 3.

Kauaaegne Turba kooli õpetaja Helmi Veeroja meenutab: "Vanas koolis oli raske töötada ruumikitsikuse tõttu. Ka remont sai tehtud õpetajate ja õpilaste poolt. Ise värvisime, lõime pappi seina, parandasime inventari jne. Vaid ahje ja uksi käisid remontimas töömehed. Kollektiiv oli tubli ja üksmeelne, tehti lastega palju isetegevust. Asulas esineti kõikidel tähtpäevadel ja tähtsamatel üritustel. Peeti ära kõikide õpetajate sünnipäevad, esineti loengutega rahvamajas. See oli omamoodi tore aeg."

1953. aastal pandi nurgakivi preaguse gümnaasiumihoone ehitusele. Kooli ehitajaks ja finantseerijaks sai Ellamaa Elektrijaam, mille direktoriks oli August Haavamets. Ehitustöid juhtis Arno Valdmees. Ka õppe-ja muu inventari hankis koolile Ellamaa Elektrijaam. Koolihoone valmis 1956. a. ning sama aasta augustis koliti sisse. Uude kooli tuli vanast 15 õpetajat: A.Haljand, P.Markov, H.Veeroja, E.Baklanova, E.Lallo, P.Reinboom, H.Virkepuu, D.Kostan, V.Enniste, A.Suursalu, V.Matvejava, M.Valts, M.Ozolainen, A.Ljaske ja L.Limmer.

Koolimaja avati pidulikult 1. septembril. Sel päeval algas uues koolis aktus kell 9.00 ja tervituskõne pidas uus direktor Edgar Raidmaa ning seejärel siirduti klassidesse. Kool hakkas tööle ühes vahetuses. Kuna koolile oli tarvis ka internaati, eraldati selleks 2 klassiruumi. Köök ja söökla ehitati eemal olevasse vanasse koolimajja, kus internaadilapsed (umbes 20) käisid esialgu söömas.

1956/57. õ.-a. talvel ehitati koolimaja keldrikorrusel olevad õhukaitsevarjendid ümber köögiks, sööklaks ja töötubadeks. 1956. aasta sügisel hakati ka korrastama kooli ümbrust – istutati puid ja rajati hekke. Kahe aasta pärast istutati kooli katseaeda õunapuud. Sama aasta kevadel alustati kooli staadioni ehitamisega. Praeguse staadioni idapoolses otsas kasvas kõrge mets. Puud võeti maha, kännud juuriti üles. Tööjõuga aitas kooli taas Ellamaa Elektrijaam ning tehnikaga Ellamaa Turbatööstus. Kui 1958. aasta sügisel asus kooli tööle energiline kehalise kasvatuse õpetaja Oskar Kulderknup, siis tema planeeris staadioni maa-ala ning organiseeris õpilaste ja õpetajate osavõtu staadioni rajamisest. Sellest sügisest alates kujunesidki koolis traditsioonilisteks sügis-ja kevadsparakiaadid.

1.septembrist 1998.a. nimetati Nissi valla volikogu otsusega Turba Keskkool ümber Turba Gümnaasiumiks.

10.septembril 2005.a tähistasid kooli endised ja praegused õpilased ja koolitöötajad Turba kooli 65. aastapäeva. Sel puhul kinkisid kooli vilistlased koolile uue Turba Gümnaasiumi lipu, mille õnnistas sisse Nissi Maarja koguduse pastor Laine Villenthal, sümboolsed naelad lõid lipuvardasse vilistlaste esindaja Tiit Mägi, kooli õpilaste esindaja Mait Viese, õpetajate esindaja Tiia Ojaste ja kooli direktor Viktor Juhanson.

2007. a. sügisel alustas Turba Gümnaasiumis tegevust korvpalli kallakuga klass. Klassis õpib noormehi üle Eesti, kes kolme aasta jooksul läbivad treeneri koolituse kursuse.

65 aasta jooksul on Turba koolis õpetanud üle 200 õpetaja. 30 ja rohkem aastat on koolis töötanud Palmi Reinboom, Heino Kruup, Astrid Suursalu, Anatoli Lissovenko, Ingrid Bärenklau, Veera Enniste, Milvi Rahnel ja Tiiu Aro. 15 ja rohkem aastat on koolis töötanud Eva Pillerpau, Valve Loidap, Lemmi Kork, Arnold Silde, Tiiu Tingas, Milvi Valts, Helmi Veeroja, Jelizaveta Baklanova, Veera Matvejeva, Maria Osolainen, Lehti Limmer, Aliis Haljand, Helme Smirnova ja Valentina Filentsova.

Tegevõpetajatest on üle kolmekümne aasta töötanud Tiia Ojaste ja Piret Tamm. 15 aastat ja enam Merike Palts, Mari-Anne Haas, Iveta Jürisson, Kaja Kiis, Merike Tsupsman, Maie Vaher ja Viktor Juhanson.

Kuldmedaliga on Turba kooli lõpetanud:

• Einar Kraut - 1964
• Svea Kruup -1984
• Taavi Tingas -1994
• Andres Klemm -1995
• Sten Klemm -1997
• Heli Martinson-2003
• Ellu Eller - 2005
• Andero Nimmer - 2005
• Kairi Värv - 2006

Väikese maja ehk algklasside maja ajalugu

1962. a. valmis kooli internaadihoone 80 lapsele. Nüüdseks ei hõlma internaat kogu hoonet ja seega asuvad selles hoones:

• algklassid
• kunstiõpetuse klassid
• tütarlaste käsitööklassid
• kooli raamatukogu
• söökla

Spordihoone ajalugu

Väga pikka aega oodatud kooli spordihoone pidulik avamine toimus 30.mail 2004.a. Avamisel võtsid sõna kauaaegne kooli kehalise kasvatuse õpetaja Heino Kruup, I lennu lõpetaja Enn Hanikat, V lennu lõpetaja Einar Kraut,kooli direktor Viktor Juhanson. Lindi lõikasid läbi Eesti Vabariigi rahandusminister Taavi Veskimägi, Harju maavanem Orm Valtson, Nissi valla volikogu esimees Juhan Särgava ja Nissi vallavanem Peedo Kessel.Pärast avamist näitasid oma oskusi palliplatsil Eesti korvpallikoondis Heino Endeni juhendamisel ja võrkpallimeeskond Sylvester Laimons Raudsepa juhendamisel.